MTÜ Roheliste Rattaretked

Roheliste rattaretk

 

Roheliste rattaretk kutsub inimesed rattaga loodusesse, et vahetult looduses viibides tajuda ja mõista meid ümbritsevat keskkonda. Läbi retke programmi õpime keskkonnasäästlikku, loodussõbralikku tarbimist ja käitumist, tutvume Eestimaa eripaikadega.

 

Retk sai alguse fosforiidikaevandamise vastu võitlemise üritusest ja siiani kannab endas ideed hoida ja kaitsta loodust. Eesmärk on panna inimene nägema ja märkama loodust ja keskkonda, mille kaudu muuta tema käitumine keskkonna- ja loodussõbralikumaks ning hoolivaks. Seda tehakse läbi korraldatud tegevuste - rajal ja laagriplatsidel peetakse erinevad loenguid ja väitlusi. Toimuvad töötoad, filmiprogramm, linnulaulu-ja taimeõpe, jäätmete sorteerimine. Retke läbivad osalejad ratastega ja ööbivad telgis. Kolmeks päevaks saavad retkelised argipäevast välja, aja maha võtta ning loodust nautida.

Vahetult looduses viibides ja etteastetest osavõttes saab inimene ise sõna sekka öelda. Info vastuvõtmine on looduses viibides kindlasti tõhusam, kui seda raamatust lugedes. Igaüks saab oma nahal tunda, kui palju on vaja rattaga liikumiseks energiat ja milline on tema "jalajälg" loodusele. Samuti näeb inimene, mis on rattaga liiklemise eelised.

Retk toimub üks kord aastas erinevasse Eestimaa paika, kus läbitakse 3 päevaga u 200 km. Teemad, mida käsitletakse on antud piirkonna murekohad ja/või tihti ühiskonnas aktuualsed, kuid igaastaselt on lisaks üheks kindlaks teemaks prügi sorteerimine ja käitlemine. Propageerime biolagunevate ühekordsete nõude kasutust suurüritusel (kasutame retkeliste toitlustamisel ühekordseid biolagunevaid nõusid). Viimasel 4 aastal kasutavad biolagunevaid nõusid ka laagriplatsi müügikioskid. Oluline, et iga inimene sorteerib oma prügi ise. Prügikastide juures on eraldi juhendajad, kes aitavad ja selgitavad. Nt tänaseks on inimesed hakanud arusaama, et kõik „papist“ nõud ei ole biolagunevad ja papist. Keskkonnateemad, mida käsitletakse on iga aasta erinevad, sel aastal on põhiteemad mets ja tselluloosivabrik (ehitada või mitte jne). Töötubades aga õpetatakse põnevat - pajupilli tegema v vana t-särki tuunima jne. Osalejate arv on iga aasta vahemikus 1800-2400, kelle seas on väga palju peresid, lapsi alles rattakärudes, kooligruppe ja ka 70 a inimesi.